Põrandakütte kohta korduma kippuvad küsimused ja vastused
1.Kas põrandaküttetorudel on olemas hapniku tõkkekiht?
a.Nereuse poolt kasutatavatel torudel on alati olemas hapniku difusiooni tõkkekiht. Soome ehitusnõuded ei luba kasutada küttesüsteemides ilma hapniku difusiooni tõkkekihita plasttorusid.
2. Miks ruum ei soojene, kuigi toatermostaat on keeratud maksimumini?
a.Toatermostaadi eesmärgiks on piirata, st. langetad toa temperatuuri, mitte seda tõsta. See töötab vastupidiselt elektriküttele.
3. Kas põrandakütte peale tohib paigaldada puupõranda?
a.Jah, võib. Ainsaks piiranguks on puu paksus, mis tohib olla kõige rohkem 25 mm.
4. Kas plasttoru võib saada põranda sees kahjustada?
a.Torud survestatakse alati peale paigaldamist õhurõhuga (3 bar), millega kontrollitakse, et torud on terved. Kui toru on valu sees, ei saa see praktiliselt ilma välise mehaanilise koormuseta kahjustuda.
5. Kas põrandaküttetoru võib ära jäätuda?
a.Kui eluruumi temperatuur on kõrgem kui 0°C, siis torud ei jäätu. Kui temperatuur langeb miinuskraadideni, jäätub torus olev vesi ja selle tulemusel võib toru lõhkeda. See on siiski harv juhus.
6. Millise suurusega toru tuleks paigaldada?
a.Nereus kasutab keskmise elumaja põrandaküttesüsteemides 10,5 mm, 12 mm või 16 mm torusid. Toru suurus sõltub enamasti kasutatavast põrandakonstruktsioonist. Kipsplaadi kihtide vahel kasutatakse väiksemaid torusid kui betoonkonstruktsiooni puhul. Nereusel on kasutuses ka 20 mm ja 25 mm torud, kuid neid kasutatakse eriobjektide puhul, kus pindalad ja küttevõimsus on suuremad kui elumajade puhul
7. Kas iga põrandakütteringi jaoks on vaja termostaati?
a.Nereus koostab iga objekti kohta täpse projekti ja arvutab välja põrandakütteringide veevoolu ning jaotuskollektori vooluringiventiilide reguleerimisväärtused. Seetõttu ei ole termostaate vajagi, kuid need lihtsustavad temperatuuri reguleerimist näiteks magamistoas. Seega paigaldatakse tavaliselt termostaadid magamistubadesse ning ka elutuppa vms. ruumidesse. Kliendil on loomulikult endal võimalus otsustada, kui palju termostaate ta paigaldada soovib.
8. Kui soe vesi põrandas tavaliselt voolab?
a.Tavaliselt on elumaja põrandakütte äravooluvee temperatuur u.+30°C - +35°C ajal, mil välistemperatuur on -25°C. See sõltub loomulikult sellest, kui soojana soovitakse ruume hoida.
9. Kui kuuma vett põrandaküttetoru talub?
a.Nereuse põrandaküttetorud (PE-Xc / PE-RT) on mõeldud taluma +95°C temperatuuri.
10. Kas põrandamaterjali on võimalik hiljem vahetada?
a.On võimalik. Enamasti ei põhjusta materjali vahetamine põrandakütte töös erilisi muutusi, kuid väiksed erinevused võivad esineda näiteks plaatpõranda vahetamisel 15 mm puuparketi vastu.
11. Kui kiiresti peale valamist tohib hakata põrandakütet kasutama?
a.Enne kütte sisselülitamise peab saavutama betoon vajaliku tugevuse. See aeg sõltub väga palju õhutemperatuurist ja niiskusest. Tavaliselt võib lülitada kütte sisse u. 4 nädala möödudes valamisest. Alguses peab olema veetemperatuur suhteliselt madal ja seda hakatakse siis tasapisi tõstma.
12. Kas põrandakütte saab ka ise paigaldada?
a.Põhimõtteliselt võib ka ise paigaldada, kuid me ei soovita seda. Nereuse volitatud paigaldajad teevad paigaldustöö kiiresti ja vastavalt projektile ning seetõttu on ka garantii korras, seega me ei soovita omaalgatuslikke paigaldusi.
13. Kas põrandaküttetoru tohib kasutada ka veetoruna?
a.Ei tohi, kuna põrandaküttetoru talub rõhku kõige rohkem 6 bar, samas kui veetorustikus kasutatakse 10 bar torusid.
14. Kas põrandaküttesüsteemides tohib kasutada plastist veetorusid?
a.Ei tohi, kuna veetorudel puudub nõuetekohane hapniku difusiooni tõkkekiht.
15. Kuidas reguleeritakse põrandas ringleva vee temperatuuri?
a.Isa küttesüsteem sisaldab soojusreguleerimise automaatikat või vähemalt selle käsitsi reguleerimisvõimalust ja see paikneb kas kütteseadmes või selle lähedal. Reguleerimisautomaatikas seatakse soojuskõver, mis reguleerib põrandasse liikuva vee temperatuuri vastavalt välistemperatuurile.
16. Kas põrandakütte võib suveks välja lülitada?
a.Jah, näiteks võib tsirkulatsioonipumba välja lülitada. Kui kütteperiood algab, lülitatakse pump jälle sisse ja kontrollitakse, et pumba tiivik hakkaks uuesti pöörlema. Vajadusel süsteemi õhutatakse.